02.4.2009
First 9° halo in this season. Below an enhanced version from the image processing software. It consists of multiple stack frames + one untouched frame for the ground. This 9° was a sudden burst for only 2 minutes and then it was gone.
---
Esimene 9° halo sellel aastaajal. Et sellist pilti saada peab kasutama mitut abivahendit: kolmjalga ja miskit päikese e. valgusallika blokeerijat - mina kasutan teleskoopvarrast, mille otsa on kinnitatud keevitusklaas. Blokeerija ise on kinnitatud kolmjalale nii, et selle pead koos kaameraga liigutades liigub ka blokeerija kaasa.
Mis on üldse selle põhimõte ja seos halodega ? Eestis tekivad halod valdavalt pilvedesse, mille tihedus ja kate ei pruugi olla ühtlane - see tähendab seda, et ka halo nendes ei ole ühtlane...üks kaar puudub sealt, teine siit. Parim lahendus on mingi aja jooksul teha teatud arv pilte ning need asetada üksteise peale pilditöötlusprogrammis. Kui on tehtud n arv pilte mingi ajaühiku jooksul siis on suur tõonäolisus, et halo tekib kohtadesse, kus n minutit tagasi pilvkate puudus - pilved liiguvad...aga halo päikese ümber ei liigu!
Blokeerija mõte seisneb selles, et keevitusklaas ei lase kõike päikesevalgust läbi. Vastavalt klaasi tumedusastmest jääb selle pinnale valgustäpp. Läbi klaasi lähedalt vaadates näeb ainult päikeseketast ning on sobilik näiteks päikesevarjutuse vaatlemiseks. Kui teha kolmjala pealt 10 fotot 3 minuti jooksul ja need pildid üksteise peale asetada, siis on selgelt näha, et päike on iga pildi peal nihkes, samuti halo selle ümber. Et taolist nihet vältida, kasutan blokeerijat, mis on alati suunatud päikese peale. Igat pilti tehes liigutan kolmjala pead ja katsun päikese saada keevitusklaasi alasse. Mõte seisneb selles, et tänu valgustäpile saan fototöötlusprogrammis päikese nihet korrigeerida kasutades pidepunktiks seda sama valgustäppi e. päikeseketast. Ilma blokeerijata oleks taoline tegevus võimatu, sest päike põletaks pildi välja suures ulatuses ning ei oleks kasutatavat pidepunkti, mille järgi pildid üksteise peale asetada.
Järgnev fototöötlus on omaette teema. Kasutan Photoshop'i, mille viimane versioon CS4 on selle töö mõnevõrra lihtsamaks teinud.
Kuna blokeerijat kasutades läheb omakorda tagataust (maapind) nihkesse, siis olen kasutanud tagatausta joaks eraldi kaadrit, mille liidan hiljem taevaga kokku. Selline tegevus tekitab jällegi lisatööd ning on täielikult maitseasi, kas jätta maapind nihkesse või mitte. Visuaalselt on see silmale meeldivam.
Some shots earlier. 4 frame stack at sun's elevation of 21 degree. It's really hard to distinguish whether it's 46° halo or just supralatereal arc besides the common 22° halo.
All the properties refers to 46° - the 22° halo was very bright, there were no 22° upper tangent arc neither infralateral arc. Atm a questionmark remains on 46°.
---
Tehtud mõned kaadrid varem. 4 fotot, kui täpsem olla - päikese kõrgusega horisondist 21 kraadi. Siinkohal on väga raske eristada kas pildil on 46° halo või selle ülemised puutujakaared, sest päikese kõrgusega 15 - 27° mitmed halod kattuvad 46 kraadises regioonis. Kõik näitajad viitavad 46° halole - 22° halo oli väga tugev (kuigi pildid ei õigusta seda), 22° puutekaared puudusid täielikult samuti 46° halo alumised puutekaared. Samuti puudub 46° halo puutekaari iseloomustav roheline ja sinine värvitoon. 46° halo on peaaegu värvusetu v.a punane toon, mida võib siin eristada.
Praegusel juhul jääb ikkagi küsimärk 46° halo puhul.
Single frame shots...the 22° halo is still very bright.
---
Üksik kaader...22° halo on ikka veel väga ere.
A faint CZA for a moment.
---
Hiljem nõrk seniidikaar momendiks.
Sun corona and halo.
---
Päikese koroona ja halo. See on märgiks, et jääkristallid, mis on halo tekke põhjuseks hakkavad muutuma veepiiskadeks. (Mõnikord võivad koroona tekitada ka jääkristallid, mis erinevad halosid tekitavatest jääkristallidest sellepoolest, et neil puudub geomeetriline korrapära).
In the morning...a nice sundog
---
Hommikul...päris hea päikesekoer.
