Contrail shadow and halo

25.02.2009

Complex halo dispaly

19.2.2009

Pretty good start of 2009. First complex halo display this year.
First image in row includes 14, second one 13 frame stack.
22° halo, sundogs, 22° tangent arcs, supralatereal arcs, CZA, parhelic circle, upper suncave Parry arc.
Sun's altitude 20-21° above the horizon.
---
Päris hea 2009 aasta algus. Esimene keerulisem halo vaatemäng sellel aastal.
Esimene sellest reast 14, teine 13 kaadrit üksteise peal.
22° halo, päikesekoerad, 22° puutujakaared, 46° puutujakaared, seniidikaar, horisondiring, Parry kaar.
Päikese kõrgus 20-21° horisondist.


12 stack.
---
12 pilti.


Images form the same day taken a few hours apart.
---
Samal päeval mõnetunniste vahedega tehtud pildid.

44 degree parhelion in Estonia

On 3rd of Januray it was possible in South-Estonia, Tartu to observe bright halo what was photographed by many people and was later reflected by media. Afterwards I was browsing the news on ilm.ee and noticed that there might be 44° parhelion on picture taken by Aavo Omann. After closer inspection and browsing other captures it was clear that indeed it was 44° parhelion because there were no signs of 46° latereal arcs and the 22° upper tangent arc was weak.
---
3.jaanuaril oli Lõuna-Eesti taevas võimalik vaadelda erakordselt eredat halo, mida paljud ka pildistasid ning meediaväljaanded kajastasid. Vaatasin ilm.ee uudiseid ja tekkis kahtlus, et fotodel võib olla jäädvustatud 44° parheelion. Selgus, et nähtuse, mida on fotodokumenteeritud eelnevalt kümnel korral, on sedakorda jäädvustanud Aavo Omann. Kuna piltidel suure halo külgmised kaared puuduvad ja väikese halo puutujakaared on väga nõrgad, siis sellest võib järeldada, et tegemist on 44° parheelioniga.

Esmapilgul võivad nad vaatlejale paista kui 46° halo/või selle puutujakaare osad, kuid nad ei ole seda, sest ligem vaatlus ja täpne mõõtmine näitab, et nad on päikesele ligemal.

44° parheelionid on näide valguse mitmekordsest hajumisest. Lihtsamalt öeldes on nad "päikesekoerte päikesekoerad", tekitatud valguskiirte poolt, mille teekond on juba läbinud plaadikujulise kristalli (mis muidu oleks tekitanud 22° päikesekoera), kuid omakorda kinni püütud teise plaatkristalli poolt ja alles siis kõrvale kaldunud. Topeltkõrvalekalde puhul on minimaalne kõrvalkalde nurk 44°. Plaatkristallide kontsentratsioon õhus peab olema väga suur.

Teadaolevad fotodokumenteeritud juhud:
3 Dets 1970, Saskatoon, Kanada, Earle Ripley
23 Jan 2002, Vaala, Soome, Jarmo Moilanen (1 2) visand
Juuni 2002, Gröönimaa, Matthew Hyde (1)
30 Dets 2002, Juva, Soome, Jari Piikki (1) visand
3 Jan 2004, Minnesota, USA (1)
21 Nov 2004, Teuva, Soome, Heikki Mahlamäki (1 2 3 4 5)
21 Dets 2005, Viitasaari, Soome, Jaakko Tähti (1 2)
3 Jan 2006, Stockholm, Rootsi, Yvonne Primé (1)
17 Nov 2008, Sotkamo, Soome, Marko Mikkilä (1)
2 Jan 2009, Tampere, Soome, Jari Luomanen (1 2 3 4)
19 Veeb 2009, Fargo, ND., USA, Jordan Hofker (1)

22 halo

10.2.2009

11:40-12:00 GMT+2

The first "serious" display for a long time.
The first picture in row includes 19 stacks, the second has 36 stacks. As the one can find out 10 frames would have been just fine.
A CZA arc was also present later but not much to get excited about...

Esimene "tõsine" vaatemäng peale pikka aega.
Vasakult reast 19 kaadrit, paremal 26 kaadrit. Nagu näha, oleks piisanud 10 kaadrist.
Seniidikaar oli ka nähtaval, aga polnud midagi erilist...


HDR from 3 exposures. I know..I suck in hdr.

Artificial fogbow

23.1.2009

Evening gave the opportunity to enjoy foggy weather. Vampires and werewolves were running around. I felt a slight tremble in my back. Creepy voice was whispering: "Markooo Markooo take your lamp!" :) I followed the temptation and took myself to the field.
Finnish were entertained by major display on 9/10 january so today I thought at least I can comfort myself with a fogbow, what surprisingly had the second bow as well.

Täna õhtul oli võimalik nautida udust ilma. Vampiirid ja libahundid jooksid ringi. Tundsin kerget värinat piki oma selga üles ronimas. Judisemapanev hääl sosistas: "Markooo Markooo võta oma lamp!" :) Ma andsin kiusatusele järgi ja läksin väljale. Kui 9/10 jaanuari täiskuu halo lahutas soomlaste meelt siis vähim, mis ma enda lohutamiseks täna teha sain oli udukaar, millel oli üllatuslikul kombel ka teine kaar.

Fog corona around the sun.

07.1.2009

Temps were about -5 to -7° C. The droplet size distribution seems to be even and the droplet diameter is about 35µm.

Külma oli -5 kuni -7°. Sellel pildil oleva koroona tekkimiseks vajalikud veepiisakesed on õhus ühtlaselt jaotunud ning piiskade diameeter tundub olevat umbes 35µm.

A strange scattering effect on top of the fog layer.

Imelik hajumise efekt udu pinnal. Paar tundi enne päikeseloojangut tekkis maapinna kohale u. 1-2 m kõrgusele advektiivne udu, mis tekib siis, kui soe õhuvool liigub külmema aluspinna kohale ning jahtub seal alla kastepunkti. Tekivad üli-allajahtunud veepiisad, mis soodsate ilmastikutingimuste mõjul muutuvad jääkristallideks. Seda paraku seekord ei toimunud.

Halo statistics in 2008



Note: click on the image for detailed view !

Some halo statistics for 2008. Only 0 halo observations in January! No wonder when browsing the weather observations on EMHI (The Estonian Meteorology and Hydrology Institute) which shows the following information for January '08: 18 days of low level clouds and precipitation, 9 days of fog or minimal visibility and 4 days of sunny weather. Halos started to appear from second half of spring until the end of August. In those days I got approximately 14 days of halos and 36 halo phenomenas per month.

Observations were done mainly in Keila and its surroundings (about 40 km radius).
Innerland and south Estonia regions would provide much more better results. Especially at winter when temperature and wind speed are much more lower and humidity is higher there. In south Estonia snowguns are switched on at winter and due to previously mentioned conditions, ice cristals form and halodisplays are more frequent.
---
Halostatistikat kah. Jaanuarikuu kohta 0 päeva halosid! Imestamiseks ei ole põhjust, kui uurida EMHI ilmavaatluste ajalugu, mille järgi oli meil 18 pilves/kohati pilves ilmaga päeva, 9 päeva udu/minimaalset nähtavust ja 4 päikeselist päeva. Halod hakkasid ilmuma alles kevade teisest poolest kuni augustikuu lõpuni välja. Nendel päevadel sai kirja pandud keskeltläbi 14 vaatluse päeva ja 36 halonähtust kuus.
Vaatlused on tehtud põhiliselt Keilas ja selle lähiümbruses raadiusega u. 40km. Mandri ning Lõuna Eesti regioon annaks kindlasti paremaid tulemusi - eriti talvel, kus õhutemperatuur ja tuulte kiirus on märgatavalt madalam ning on kõrgem õhuniiskus. Lõuna Eestis alustavad talvel tööd lumekahurid, mis eelnimetatud ilmastikutingimuste mõjul paiskavad õhku jääkristalle, milles võivad tekkida halonähtused.